GÜ galerii 27.08.–14.09.2024 (E–R 12–18)
Näituse avamine 26. augustil kell 18:00
Näitus „Mängid mind kui teremini – You Play me Like a Theremin“ vaatleb nähtamatut. Joone värelev kergus või hoopis puuriv tõsidus, musta sügavus, tekstuurid ja poolpeidus figuurid – kõik need räägivad sellel näitusel inimeste vahelisest energiast ja nähtamatutest puudutustest. Arusaadavatel põhjustel on ühiskonnas rõhk sihilikel kontaktidel. See aga, mis on alateadvuslikult ühiskonda paisatud, elab ka oma tagajärgedega kirjut elu. Seda, et sõnal on jõud, üldjuhul ei vaidlustata. Aga mõttel? Võnkel?… Kunstnik küsib, kas poleks kasulik oletada, et mõttel on oma unikaalne jõud, mis jõuab seletamatul viisil teisteni. See on teadagi igavana laiaulatusega kontseptsioon, millest kõnelevad näiteks Põhja-Ameerika põlisrahvad, kuid mis on eestlaste pärimuses olulisel kohal.
Näitusesaali seintel ei vaielda teaduse üle. Mõtisklused võngetest ei allu hästi akadeemilistes ringides aktsepteeritud seaduspäradele. See ei tähenda, et tõestamata teooriad pole kasulikud. Ühiskonna tasandil loodud struktuurid ja korratud dogmad kipuvad amputeerima seda, mis on ülev või ülevat otsiv. Mõni ütleks, et kaasaegne materiaalsus on vaid pinnavirvendus. Inimeses on see ülev mõistagi alles. See on puutumatu. Nii nagu teremini mängija manab instrumenti puudutamata kuuldele muusika, nii ka mõjutavad peenel nähtamatul viisil meid lugematud inimesed, kellega seda maamuna jagame.
Elle May Palumäe loob graafikat hoides kõvasti kinni traditsioonilistest tehnikatest, kuid üha rohkem kasutades tänapäeval kättesaadaval olevaid tervist ja keskkonda säästvaid võtteid ja materjale. Kunstnik naudib pikka protsessi. Söövituste puhul on tal seni kombeks töötada ühe matriitsiga väga pikalt ja etapiviisiliselt seda kardinaalselt muutes, võttes sellest maksimumi, mille käigus valmivad erinevad väikesetiraazilised või unikaalsed tõmmiseid. Karborundumi ja kuivnõela võtab kunstnik appi, et luua teosele valjusid ekspressiivseid kihte, mis tõmmiselt pisut õhku tahavad tõusta.
Comments