ARS Projektiruum 12.12.2024–11.01.2025
E–R 12–18, L 12–16
Fotod: Stanislav Stepashko
Kui viibida ükskõik millise järve läheduses hilissügisel, südatalvel või varakevadel, siis järve vesi, mis seisab paigal ja peegeldab vähest valgust, on vastupanu taeva raskusele. Valgusevöös on näha õrna puutepinda, kus õhk kohtub tiheda ainega, läbistades valgusosakestega mingit osa veest. Mida sügavamale, seda hämaramaks, kuni sünkjasmustani välja. Rabajärvedes näib sünkus peaaegu silmapilkne.
Kui vaadata järvevees kõrgemale augustiöösse, siis kaob piir ilmaruumi ja vaataja vahel.
Lahustumine ja ühildumine, kus vee puudutus muudab kohati taevalikuks ehk ebamaiseks. Keha kaob.
Soojuse ja valguseküllasel ajal, kui ööselgi pole pime, on kõikjal pillerkaar. Siis ammutab kogu maapealne oma anumad pilgeni valgust täis.
Kui inimeste toimetused muutuvad talumatult arusaamatuks, siis viibides looduslikes rahupaikades,on parimatel hetkedel võimalik unustada oma inimlik olemus, kõndides niikaua, kuni hommikust saab öö, jõudes järveni, milleni on laskunud kõiksuse rahustav pimedus.
Piir maailmade vahel on lihtsalt joon.
Näituse olulised otsinguliinid: kohtumise ootus ja liikumine iseendani, rahutaotlus läbi meditatiivse tegevuse, materjalide korjamine ja pühitsemine. Näituse tegemise ajal lisandus teemana püüd mõista hääbuva mõistuse arusaamatust ja igatsus jõuda teise inimeseni, kelle reaalsus ei klapi kokku enesestmõistetavustega.
Kohaspetsiifilised ruumiinstallatsioonid sekkuvad galeriiruumi, muutes tavapärast ruumiloogikat. Teoste puhul on arvestatud ruumile ainuomast valguse langemist.
Näitusel on eksponeeritud mähitud maalide seeria „Kasv“, lõuendil fotoseeria „Kehatud” koos teosega „Nutumüür”, kohaspetsiifilised ruumiinstallatsioonid „Mina olin siin” ja „Majakas”, video „Veealused” ja seeria „Miniatuurid I-V“.
Näituse tehniline tugi: Siim Soop
Graafiline disain: Lea Tammik
Tänud: Siim Soop, Indrek Köster, Raul Keller, Anu Rajamäe, Joosep Ivask, Argo Aava, Maiu Mooses, Kohila Vineer, Digifoto OÜ, Craftrag
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit
Angela Soop (Kaili-Angela Konno) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali erialal 1999. aastal ja 2018. aastal magistrikraadiga kunstihariduses. Näitustel esineb alates 1997. aastast. Lisaks näitusetegevusele õpetab Kose Huvikoolis maali, joonistamist ja kompositsiooni. Tegutseb mitmetes valdkondades: joonistus, maal, foto, kohaspetsiifiline installatsioon ning näituste ja telestuudiote kujundus. Eesti Rahvusringhäälingus on ta loonud kujundusi saadetele Aktuaalne Kaamera, Välisilm, Terevisioon, Plekktrumm jne. Teda on kahel korral tunnustatud ERR-i parima kunstniku preemiaga. 2021.a tunnustati Soopi diplomiga Tallinna 6. Rahvusvaheline joonistustrienaalil "Impulss". Loomingus peamiselt maalikunsti- ja joonistusvahendeid kasutav kunstnik on aastaid taaskasutanud ja mõtestanud erinevaid materjale nagu roostetanud metallplaadid, vanutatud puit ja vineertahvlid, kangad ja kodutekstiil.
MEEDIA
Soobi "Huikede järv" seob ruumiinstallatsioonid ja maali- ning fotoseeriad / Reet Weidebaum, ERR kultuuriuudised 19.12.2024
Comments